Kivitööde 10 kõige levinumat viga ja kuidas neid vältida

Kivitööde ebaõnnestumine algab peaaegu alati ühest kümnest standardveast: õhuke alus, vale kalle, laiad vuugid või talvepaigaldus. Iga viga maksab tellijale 15–60 €/m² lisaraha, sest parandus tähendab tavaliselt kivi mahavõtmist ja aluse uuesti tegemist. Selles artiklis loetleme need vead konkreetselt üles ja anname kontrollnimekirja, mille järgi pakkumist hinnata.

1. Liiga õhuke killustikalus

Kõige sagedasem ja kõige kallim viga: alus tehakse 10–15 cm paksuselt, kuigi sissesõidutee vajab vähemalt 25–30 cm tihendatud killustikku ja sõiduki regulaarseks koormuseks 35 cm. Standardi EVS 901-3 järgi peab teralise aluskihi paksus vastama oodatavale koormusele ja pinnasekandevõimele — pehmel savil isegi rohkem.

Mida kontrollida pakkumises: küsi kirjalikult, mitu sentimeetrit on killustikalus pärast tihendamist, ja millise fraktsiooniga (tavaliselt 0–32 mm aluskihiks, 0–8 mm paigalduskihiks). Kui paksus pole kirjas või on alla 25 cm sissesõidule, küsi täpsustust. Detailne lahti seletus on artiklis platsi sillutus algusest lõpuni.

2. Vale või puuduv kalle

Pinnakalle peab olema 1,5–2,5% hoonest ja sõidualast eemale. Vähem kui 1% — vesi seisab, kivi sammaldub, talvel tekib jää. Rohkem kui 3% sissesõidul — auto libiseb. Selle vea kõrvaldamine tähendab praktikas kogu pinna uuesti paigaldamist, mistõttu hind kahekordistub.

Kontroll: tee veetest. Vala ämber vett — vesi peaks 30 sekundi jooksul ühes suunas ära jooksma, mitte lompi jääma. Pikemalt sissesõidu kalde teemast: sissesõidu kalle ja libisemine.

3. Liiga laiad vuugid

Standardi EVS-EN 1338 järgi peab betoonkivi vuugi laius olema 3–5 mm, looduskivi EVS-EN 1342 järgi 5–10 mm. Levinuim viga: vuuk on 8–15 mm ja täidetud lihtsalt liivaga ilma stabilisaatorita. Tulemus — vuugiliiv pestakse vihmaga välja, kivid hakkavad liikuma, umbrohi võtab võimust juba esimesel suvel.

Kontroll: vaata olemasolevaid objekte. Ühtlane vuuk 3–5 mm näeb sirge ja peen välja. Ebaühtlane laia vuugiga pind tundub "lohakas" juba paigaldushetkel.

4. Tihendamise vahelejätmine või vale järjekord

Tihendada tuleb iga kihti eraldi: pinnas, killustikaluse iga 10 cm kiht eraldi, paigalduskiht (kerge vibroplaat üle valmis kivipinna kummimati kaudu). Levinuim viga — alus tihendatakse korraga 30 cm paksuselt, mis ei anna piisavat tihendust ja kivi vajub esimesel aastal.

5. Talvepaigaldus

Eestis on töökõlblik periood tavaliselt aprilli lõpust oktoobri keskpaigani. Erandid (kütteseadmega telk, soojendatud materjalid) on kallid ja õigustatud ainult eriprojektidel. Vt täpsemalt tänavakivi paigaldus protsessikirjeldusest.

6. Vale kivi paksus koormusele

Levinuim viga eramutes — sissesõidutee tehakse 60 mm kivist (mis on jalakäijaalal mõeldud) ja esimese paari aasta jooksul tekivad mõranenud kivid sõidukite all. Õige paksus oleneb kasutuskoormusest:

Äripindade lahenduste täpsem juhend: kivilahendus äripindadele.

7. Puuduv geotekstiil savipinnal

Pehmel savil või turbasel pinnasel tuleb killustiku alla paigaldada geotekstiil (tavaliselt 200 g/m²), mis takistab killustiku vajumist savi sisse. Ilma geotekstiilita võib 30 cm killustikku 5 aastaga praktiliselt kaduda pinnasesse ja pind hakkab loksuma.

Kontroll: küsi pakkumises eraldi rida "geotekstiil 200 g/m²". Kui seda pole ja sinu krunt on Tallinna savialal (näiteks Lasnamäe alleed, Mustamäe väljakud), küsi täpsustust. Vt tänavakivi paigaldus Tallinnas.

8. Äärekivi paigaldamata või betooneerimata

Tänavakivipind liigub alati, kui seda ei pidurda äärekivi. Standardi EVS-EN 1340 järgi peab äärekivi olema betoonialusel (vähemalt C20/25 betoonipadjand) ja minimaalselt 30% kivist peab olema maa sees. Levinuim viga: äärekivi pannakse otse killustikule või jäetakse hoopis ära "esteetikaks".

Tulemus: kahe aastaga hakkavad serva kivid välja vajuma, vuugid lähevad lahti ja pind "voolab" laiali. Loe lähemalt äärekivi paigaldus ja tüübid.

9. Vale liivasort paigalduskihiks

Paigalduskiht ei tohi olla peenliiv ega ehitusliiv (eriti mitte savine!) — õige on kuiv killustik 0–8 mm või "killustikliiv 0–4 mm". Ehitusliivaga paigaldatud pind vajub, kuna peenliiv pakitakse niiskuse mõjul ja kaotab kandevõime. Sama viga kordub vuugiliivaga — õige on stabiliseeritud kvarts-vuugiliiv 0,2–2 mm, mitte tavaline mereliiv.

Tehased nagu Brikers, Aroc ja Premia annavad oma kivile soovitused, milline paigalduskillustik sobib — neid tasub järgida. Mustrite ja segude teema: tänavakivi mustrid ja segud.

10. Vuugiliiv pestakse maha enne pinda

Pärast paigaldust harjatakse vuugiliiv kivipindadele ja vibreeritakse vuukidesse. Levinuim lõpu-viga: liiv pestakse järgmisel päeval survepesuriga maha "puhastuse pärast" — ja vuuk jääb pooltühi. Õige protsess on harjata ja vibreerida 2–3 korda 1–2 nädala jooksul, et vuuk täituks lõpuni. Stabilisaator-vuugiliiva korral aga niisutada vastavalt tootja juhendile.

Esimese kuu jooksul ei tohi survepesurit kasutada. Esimese aasta järel võib, aga max 100 bar surve ja vuuk kontrollitakse uuesti.

Kuidas pakkumist kontrollida — kontrollnimekiri

Kvaliteetne pakkumine kivitööde tegemiseks sisaldab iga järgneva punkti eraldi reana koos paksuse ja kogusega:

• Killustikaluse paksus pärast tihendamist (cm) + fraktsioon
• Geotekstiil — kas vajalik, mis tihedus (g/m²)
• Paigalduskihi materjal ja paksus (0–8 mm killustik, 3–5 cm)
• Kivi tüüp, tehas, paksus (mm), värv ja muster
• Vuugi laius (mm) ja vuugiliiva tüüp
• Äärekivi tüüp, betoonalus, peidetud sügavus
• Kalle (% ja suund)
• Tihendamise plaan (vibroplaat, kihtide kaupa)
• Garantii periood — kuni 2 aastat on Eestis tavaline
• Hinnatabel — vt suunavaid vahemikke meie lehel hinnad

Kasutatav kivi peaks olema sertifitseeritud (Brikers, Aroc, Premia betoonkivi puhul või Soome/Skandinaavia/Hiina/India graniit looduskivi puhul). Tänavakivi valiku põhilised tüübid: tänavakivi tüübid ja valik.

Kui viga on juba tehtud — kas saab parandada?

Sõltub veast. Kalle, äärekivi puudumine ja õhuke alus tähendavad praktiliselt uuesti tegemist — kivi võetakse maha, alus täiendatakse ja kivi pannakse uuesti. Vuugid, vale vuugiliiv ja pinna survepesust kahjustatud osa on lokaalselt parandatav. Hinda parandustöö maht eelnevalt: tavaliselt 30–60 €/m² olemasoleva pinna lammutuse ja taaskasutuse korral, kui kivi pole purunenud.

Suurematel objektidel (alates 500 m²) tasub teha kihiline mõõtmine — kaevatakse 2–3 testkihti maha, kontrollitakse killustiku paksust ja niiskussisaldust, alles siis tehakse remondiotsus. Loe ka kivitööd suurprojektidel.

KKK — kivitööde vead

Seotud artiklid