Tänavakivi ja vihmavesi: drenaaž, sadeveerennid ja immutuskaevud

Kivikattega hoov ei ime vett — 100 m² tänavakivi tekitab tugevas paduvihmas kuni 6 000 liitrit sadevett tunnis, mis peab kuhugi minema. Õigesti planeeritud sadeveesüsteem hoiab hoovi kuivana, kaitseb vundamenti ja täidab kohaliku omavalitsuse nõudeid.

Miks tänavakivi vajab läbimõeldud sadeveesüsteemi

Erinevalt murust või kruusast ei ime tavaline betoontänavakivi märkimisväärses koguses vett — läbilaskvus on tüüpiliselt alla 0,05 l/s/m² kohta. See tähendab, et pärast 20 mm sajuhoogu (mis on Eesti suvel tavaline) tekib 100 m² hoovile ligi 2 000 liitrit sadevett, mis peab kalde järgi kuhugi voolama. Kui teekonda pole planeeritud, koguneb vesi madalamatesse punktidesse, uhab välja vuugiliiva ning võib jõuda vundamendi ja keldrini.

Riigi Ilmateenistuse andmetel esineb Eestis igal aastal vähemalt 3–5 paduvihma intensiivsusega üle 30 mm/h — sellisel juhul voolab 100 m² kivipinnalt tund aega ligi 3 000 liitrit vett. Kui hoov külgneb naaberkinnistuga või avaliku teega, võib sadevee juhtimine sinna tuua ka juriidilisi tagajärgi (vt naabripiiri kokkulepped ja normid).

Standardid ja normid, millega arvestada

• EVS 901-3 — teekatendite projekteerimise nõuded, sealhulgas põikkalded ja sadeveesüsteemid.
• EVS-EN 1338 — betoontänavakivi omadused, sh vee imamise piirmäärad (maksimaalselt 6% massist).
• EVS-EN 1433 — lineaarrenne puudutav standard (koormusklassid A15 kuni F900).
• Kohalikud sademeveemäärused — Tallinnas, Tartus, Pärnus ja enamikus omavalitsustes on eraldi kord, mis reguleerib sadevee juhtimist ühiskanalisatsiooni või naaberkinnistule.

Kalded — sadeveesüsteemi vundament

Minimaalne põikkalle tänavakivil on 1,5% (15 mm meetri kohta), soovituslik 2–2,5%. Alla 1% muutub vee liikumine ebaühtlaseks ja tekivad lombid. Üle 4% muutub sissesõidutee libedaks talvel ja ebamugavaks jalakäijatele. Kalle peab olema järjepidev — vee liikumissuunas ei tohi olla vastukalde piirkondi.

Kalde suunad — kuhu vesi tuleb juhtida?

Sadevesi tuleb suunata eemale hoonest, garaažiuksest ja piirdeaia kaugetest nurkadest. Sissesõiduteel on kalle tavaliselt tänava suunas (avalik sadeveesüsteem). Terrassil ja siseõuel peab kalle suunama muruala või haljastuse poole, kus vesi immutub loomulikult, või kogumispunkti (lineaarrenn, immutuskaev).

Lineaarrenn ehk piklik võre — kus ja millal kasutada

Lineaarrenn (ACO Drain, Hauraton, Meaentwässerung) on 100 mm või 150 mm laiune plastik-, betoon- või valumalmist kanal, mille peal on eemaldatav võre. Ühe meetri renni läbilaskevõime on 3–6 l/s, mis on piisav 30–60 m² pealt tuleva vee jaoks tugeva paduvihma korral. Renni saab pikkuseks tükeldada 0,5–4 meetrini vastavalt vajadusele.

Lineaarrenn on parim lahendus järgmistel juhtudel:

• Garaažiukse ette — takistab vee jõudmist siseruumidesse (vt garaaži ette kivisillutise paigaldust)
• Sissesõidutee ja tänava piirile — kui äärekivi pole võimalik paigaldada
• Terrassi äärde maja seina äärde — kaitseb sokli ja fassaadi
• Basseini ümber — koguneb pritsmed ja äravoolav vesi (vt basseini ümbruse libisemiskindlat lahendust)
• Pikkade sirgete sissesõiduteede põikisuunaline vahekogumine (üle 15 m pikkuse tee puhul)

Koormusklassi valik (EVS-EN 1433)

Eramaja jaoks piisab enamasti B125 klassist. Kui garaaži kasutab kaubik või haagissuvila (üle 3,5 t), soovitame C250. Odavaimad plastikvõred (A15) sobivad ainult jalgteedele — sissesõiduteel purunevad esimese aastaga.

Punktvõre — madalate kogumispunktide lahendus

Punktvõre (ka nn tänavakaev, tavaline mõõt 300×300 mm või 400×400 mm) sobib olukorrasse, kus vesi koguneb ühte kohta — näiteks siseõue madalaimasse punkti, kaevul asuvale platsile või kohtadesse, kus lineaarrenn on ebamõistlik. Ühe punktvõre läbilaskevõime on 8–15 l/s, mis on piisav 100–200 m² valgala jaoks.

Punktvõre eelised lineaarrenni ees: madalam maksumus (60–120 € vs 45–90 €/jm), lihtsam paigaldus, kergem hooldada (võre kergesti eemaldatav, sadeveekaev puhastatav). Puudused: kalle peab olema kohandatud igast suunast kogumispunkti (tehniliselt keerukam), tekivad "lehtri" efekt, mis võib tunduda esteetiliselt ebasobiv.

Punktvõre paigaldus samm-sammult

1. Kalde plaan. Kogumispunkt peab olema piirkonna madalaim punkt, kalle 2% igast suunast.
2. Kaevu paigaldus. Sadeveekaev (600×600×800 mm) süvistatakse maasse, ühendatakse äravoolutoruga (DN110 või DN160).
3. Alusekiht kaevu ümber. Killustik fr 4–63 mm, 20 cm ümber kaevu, hea tihendamine.
4. Tänavakivi. Paigaldatakse võre servadeni, jättes 3–5 mm dilatatsioonivuugi.
5. Võre tasapinnale. Võre ülemine serv peab olema 2–3 mm allpool kivi ülapinda, et vesi kindlasti sinna jõuaks.

Immutuskaev — kui sadevett ei tohi ära juhtida

Paljudes Eesti omavalitsustes (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres) on viimastel aastatel karmistatud sadevee juhtimist ühisele sademeveesüsteemile. Uute eramute puhul nõutakse üha sagedamini, et vähemalt 50–70% sadeveest tuleb kinnistul immutada. Ka väiksemates KOV-ides eelistatakse loomulikku immutust ülekoormatud kanalisatsioonile.

Immutuskaev on maasse süvistatud mahuti (tavaliselt 1,5–3 m³ eramajale, 5–15 m³ ärikinnistule), mis kogub sadevee ja laseb sellel aeglaselt pinnasesse imbuda. Kaevu mõõt sõltub kolmest tegurist: valgala pindala, pinnase läbilaskvusest ja projektsätestatud tugevusest.

Immutuskaevu suuruse arvutamine

Lihtsustatud valem eramaja jaoks:

• Väike valgala (kuni 100 m²): 1,5 m³ mahutav kaev (1000 × 1500 mm)
• Keskmine (100–250 m²): 2,5–3 m³ mahutav kaev (1500 × 1500 mm)
• Suur (250–500 m²): 4–6 m³ süsteem, tihti kahe kaevuga
• Väga suur (üle 500 m² või ärikinnistu): vajab hüdrogeoloogi arvutust ja projekti

Immutuskaevu asukoht: vähemalt 5 m eemal hoone vundamendist, 3 m eemal piirdeaiast (või vastavalt naaberkinnistu omanikuga kokkulepitud), pinnaseveetasemest vähemalt 1 m kõrgemal. Kui pinnasevesi on kõrgel (savikas Eesti-pinnas Tallinna-Pärnu maantee lääneosas), tuleb kaaluda drenaažitorustiku täiendust või sadeveemahutit, mis kogub vee koristamiseks (aiakastmine).

Alusekihi drenaaživõime — passiivne süsteem

Isegi enne aktiivse drenaaži planeerimist tuleks tähelepanu pöörata alusekihi enda veejuhtivusele. Nõuetekohase tänavakivi paigaldus koosneb kolmest kihist:

1. Alumine kandekiht — 20–30 cm killustik fr 32–63 mm (sissesõidutee), 15–20 cm (jalgtee). See kiht on peamine drenaažimehhanism — vesi filtreerub kividevahelistest vuukidest läbi peenkihi ja alla tugeva killustiku poorides.
2. Peenkiht — 3–5 cm killustik fr 2–4 mm või 4–8 mm. Tänavakivi otsene alus, mis fikseerib kivi asendi.
3. Vuugitäide — 2–3 mm liiv või polümeerliiv. Väike ala läbilaskvusest tuleb siit.

Tavalise betoontänavakivi juures suudab alusekiht võtta vastu ligi 5–8 mm/h sademeid enne, kui pinnavesi hakkab tekkima. Suuremad kogused (paduvihm 20+ mm/h) vajavad aktiivset ärajuhtimist. Kui rõhuasetus on maksimaalsel läbilaskvusel, tasub kaaluda spetsiaalselt seda soodustavaid lahendusi — vt murukivi ökoloogilist vesiläbilaskvat paigaldust.

Omavalitsuse nõuded ja lubade taotlus

Enne sadeveesüsteemi projekteerimist tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse ehitusnõuniku poole ja küsida:

1. Kas sademeveetorustik on kinnistu piiri lähedal olemas? Kui jah, tuleb selgeks teha ühendustingimused ja tehnilised nõuded (tavaliselt DN160 toru, sademeveetorustiku käitaja kooskõlastus).
2. Kas on kehtestatud kohalik sademeveemäärus? Tallinnas kehtib "Tallinna sademeveemäärus", Tartus "Tartu linna sademevee juhtimise kord". Neis on sätestatud maksimaalne lubatud sadevee vool ja immutamiseminimum.
3. Kas kinnistul on kaitstavaid piirkondi? Rannikualadel (kuni 100 m veepiirist), põhjaveekaitse aladel ja detailplaneeringutega piirkondades on täiendavad nõuded.

Väiksemate projektide (kuni 60 m² kivikatet lisandub olemasolevale) puhul piisab tavaliselt ehitusteatisest. Suuremate ümberkujunduste puhul (üle 60 m² või sadevee suunamise muudatused) tuleb esitada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba.

Näitlikud kulud — mis maksavad drenaaži elemendid?

Hinnad on suunavad — täpne pakkumine sõltub pinnase tüübist, olemasolevatest kommunikatsioonidest ja objekti keerukusest. Vt ka meie hinnakirja ja kalkulaatorit.

Levinud vead ja kuidas neid vältida

1. Kalde puudumine või vale suund

Kõige levinum probleem — tellija arvab, et "peaaegu tasane" on parim, ent tegelikult on 1,5–2% kalde olemasolu absoluutne miinimum. Vale kalde suund viib vee vundamendi poole, mis on veelgi hullem kui vee kogunemine hoovi.

2. Lineaarrenn valel koormusklassil

Odav A15 klassi plastikrenn sissesõiduteel purustatakse 6–12 kuu jooksul. Kasuta alati vähemalt B125 klassi eramaja sissesõiduteel ja C250 klassi ärikinnistul.

3. Sadeveekaevu puudumine talvise settimise arvestamiseks

Setted (liiv, lehed, tänavakivilt eraldunud materjal) kogunevad kaevu põhja. Kui setete kogumiseks pole eraldi ruumi (setekaev), ummistub sadeveesüsteem 2–3 aastaga. Iga kaev peaks olema minimaalselt 800 mm sügavuse setete kogumiseks.

4. Immutuskaev savipinnasesse ilma drenaažitorustikuta

Kui pinnas on läbilaskev alla 0,001 m/s (savi, keskmine liivsavi), ei suuda immutuskaev vett vabastada. Sellisel juhul tuleb kaevu kombineerida drenaažitorustikuga, mis juhib vee kaugemale — sademevee mahuti või kraavi kaudu.

5. Naabripiiri tähelepanuta jätmine

Naaberkinnistule sadevee suunamine (isegi kaudselt läbi pinnase) on Eesti asjaõigusseaduse alusel keelatud ilma kokkuleppeta. Naaber võib nõuda tööde peatamist ja kahjude hüvitamist. Sadeveesüsteem tuleb planeerida oma kinnistule (vt naabripiiri kokkuleppeid).

Hooldus — hoia sadeveesüsteemi puhtana

Iga aasta kevadel ja sügisel puhasta lineaarrennid ja punktvõred lehtedest ning liivast. Väldi survepesu otse võre pihta — see võib settekogu põhja voolata torustikku. Kasuta harja, kühvlit, ämbrit. Ummistunud sadeveekaevu saab puhastada spetsiaalse imutehnikaga (KOV-i teenusepakkujad, tavaliselt 80–200 €/kord).

Vuugiliiv, mis sadeveest välja kahaneb, tuleb 2–3 aasta järel täiendada. Kui kasutad polümeerliiva, kestab vuuk 5–10 aastat, aga hind on 4–6 korda kõrgem tavalisest liivast. Rohkem infot: vuugitäite tüüpide võrdlus.

KKK — sadevee ärajuhtimine tänavakivilt

Seotud artiklid