Tänavakivi paksus 60 vs 80 vs 100 mm – millist millal valida?

Tänavakivi paksus on üks olulisemaid otsuseid, mis määrab sillutise eluea. Vale paksus tähendab pragunenud kivisid, vajunud sõiduteed ja kallist remonti juba paari aasta pärast. Selles juhendis vaatame, millal valida 60 mm, 80 mm või 100 mm tänavakivi ning kuidas vältida levinud vigu.

Tänavakivi paksuste võrdlus – kandevõime tabel

Betoonkivi paksus määrab otseselt selle kandevõime, alusekihi sügavuse ja kasutusala. Standard EVS-EN 1338 sätestab betoontänavakivile minimaalse murdetugevuse 3,6 MPa, kuid kandevõime sõltub paksusest ja aluskihist tervikuna. Allolev tabel võtab kokku praktilised valikukriteeriumid Eesti tingimustes.

Hindade kohta täpsemalt vt sillutuskivi paigalduse hind 2026 kalkulaator ja meie üldist hinnakirja.

60 mm tänavakivi – millal valida?

60 mm paksune betoonkivi on Eestis enim müüdud tänavakivi tüüp, sest see katab kogu kergliiklusala vajadused. See on ka kõige soodsam variant – materjal maksab tüüpiliselt 11–16 €/m² (paigaldatuna). Tehased Brikers, Aroc ja Premia toodavad seda paksust kõikides põhilistes vormikujudes (Sileda, Antiik, Behaton).

Sobib hästi:

• Kõnniteed ja jalgrajad – maksimaalne telgkoormus 0,5 tonni piisab jalakäijatele ja jalgratturitele.
• Terrassid ja basseini ümbrus – vt basseini ümbruse kivisillutise paigaldus.
• Aiateed ja sissepääsuteed, mida ei läbi auto.
• Lillepeenarde äärsed sillutused ja dekoratiivalad.
• Korterelamute siseõuede jalgteed, kus liigub vaid jalakäija.

EI sobi:

• Sõidukite sõidule ega parkimisele – isegi kerge sõiduauto põhjustab 60 mm kivi pragunemise või vajumise juba esimese aasta jooksul.
• Sissesõiduteele, isegi kui auto sinna „vaid harva" peatuks.
• Raskeveokite või tööstusliku liikluse alale.

80 mm tänavakivi – eramaja standardvalik

80 mm on Eestis kõige sagedasem tellimus eramaja sissesõidutee jaoks. See paksus talub sõiduauto, kaubiku ja kerge veoki (kuni 3,5 t telgkoormus) liiklust ning sobib ka väiksematele äripindade parklatele. Materjali hinnaklass paigaldatuna jääb 14–22 €/m² vahele sõltuvalt kivi tüübist ja aluskihi keerukusest.

Tüüpilised projektid 80 mm paksusega:

• Eramaja sissesõidutee – vt sissesõidutee kivisillutis eramaja ja sõidutee sillutus eramaja.
• Garaaži ette – vt garaaži ette kivisillutis.
• Eramu õuealad, kus liigub aeg-ajalt auto või haagis.
• Väikeparklad kuni ~20 kohta (restoran, väike kontor).
• Kortermaja õue parkimisalad – vt kortermaja õuekivi paigaldus ühistule.

Aluskihi nõuded 80 mm kivile:

1. Kaevatud süvend vähemalt 30 cm sügavusele lõpliku pinna alt.
2. Geotekstiil pinnasele (vajadusel ka dreenitorud).
3. Killustikalus 20–25 cm (fraktsioonid 0/32 ja 0/16, kihiti tihendatud).
4. Paigalduskiht: 3–5 cm liiv-killustik segu (fraktsioon 0/8).
5. Tänavakivi 80 mm + vuugid täidetud kvarts- või kuivkillustikuga.

Aluskihi nõuded tulevad standardist EVS 901-3, mis Eestis sätestab sillutise konstruktsiooni miinimumnõuded. Vt ka konkreetset linnapõhist juhist nagu tänavakivi paigaldus Tallinn või tänavakivi paigaldus Pärnu.

100 mm tänavakivi – raskeveokitele ja tööstusele

100 mm paksune tänavakivi on mõeldud aladele, kus liiguvad rasked sõidukid (üle 3,5 t telgkoormus): veoautod, prügiveomasinad, bussid, kahveltõstukid. Tüüpilised kasutusalad on tanklate alad, kaubanduskeskuste parklad, tööstuslikud laoplatsid ja sadamate eelalad. Hinnaklass paigaldatuna jääb 22–32 €/m² vahele, kuid alusekihi suurenenud sügavus (45–60 cm) tõstab kogukulu märgatavalt.

Kandevõime arvutuse põhitõed:

Sillutise kandevõime sõltub kolmest tegurist: kivi paksusest (M), aluskihi tüübist ja sügavusest (D) ning aluspinnase kvaliteedist (E-moodul). EVS 901-3 standardi järgi peab eramaja sõidutee aluskihi kogusügavus olema vähemalt 4× kivi paksusest – st 80 mm kivile vähemalt 320 mm aluskihti, 100 mm kivile vähemalt 400 mm. Raskeveoki aladel rakendatakse koefitsienti 5–6×, mis tähendab 500–600 mm aluskihti.

Tüüpilised 100 mm projektid:

• Tankla- ja bensiinijaama alad – vt kivisillutis tankla bensiinijaam.
• Kaubanduskeskuste parklad – vt tänavakivi paigaldus bensiinijaam-tankla-kaubanduskeskus.
• Laoplatsid ja tööstusalad – vt kivilahendus äripindadele laohoone tootmisala.
• Bussipeatuste alad ja sõidukikoondumiskohad.
• Suuremad äripindade parklad ja juurdepääsuteed – vt parkla sillutuskivi paigaldus äriklientidele.

Levinud vead tänavakivi paksuse valimisel

Kümne aasta jooksul tehtud projektide ülevaade näitab, et enamik enneaegseid sillutise probleeme ei tule paigaldusveast, vaid juba projekteerimisel tehtud paksusevalikust. Allpool on viis kõige sagedasemat viga, mida kliendid on meiega arutanud.

Viga 1: Sissesõiduteele 60 mm kivi

„Mu naabril on 60 mm kivi sissesõiduteel ja sellega pole midagi juhtunud" – kuid alusekiht ei pruugi olla nähtav. 60 mm kivi sõidutee alla vajub Eesti külmaperioodi tsüklites (-20°C → +20°C) keskmiselt 8–15 mm aastas, vuugid lähevad lahti ja kivi võib tervet pinda pidi pragude võrgu tekitada. Optimaalne valik on alati 80 mm.

Viga 2: Aluskiht liiga õhuke

Isegi õige paksusega kivi puhul vajub sillutis, kui aluskiht on alla 4× kivi paksusest. Tüüpiline veaolukord: paigaldatakse 80 mm kivi 20 cm killustikalusele – aga vajaminev miinimum on 32 cm. Tulemus: 6–12 kuu jooksul ebaühtlane vajumine.

Viga 3: Vale fraktsioonid alusliivas

Paigalduskihiks (kivi alla 3–5 cm) tuleb kasutada peenikest pesemata fraktsiooni 0/8 mm killustikku või kvartsliiva, mitte tavalist ehitusliiva. Tavaline ehitusliiv tihendub liiga palju ja jätab tühimikke, mis külmumisel tekitab vajumi. Vuukide ümberteostamise juhendis kirjeldame, mida teha, kui vuugiliiv on välja pesnud.

Viga 4: Sademevee äravoolu unustamine

Paksus ei päästa sillutist, kui vesi ei suuda lahkuda. Iga sillutis peab langema vähemalt 2% (2 cm 1 m kohta) äravoolu suunas. Vt täpsemalt tänavakivi ja sademevee juhtimine.

Viga 5: Äärekivi paksus ei sobi tänavakiviga

80 mm tänavakivi vajab vähemalt 100×200 mm äärekivi, mis on paigaldatud betoonpadjale (EVS-EN 1340 nõue). Liiga väike äärekivi tähendab, et äärtest hakkab sillutis lahti minema. Vt tänavakivi ja äärekivi paigaldus ning äärekivi lehte.

Graniittänavakivi paksus – kuidas erineb?

Looduskivi (graniit) paksusenõuded on veidi teised kui betoonkivil, sest graniit on tihedam ja murdetugevuselt 2–3 korda kõrgem (EVS-EN 1342 nõuab graniittänavakivile minimaalselt 30 MPa). See tähendab, et graniidi puhul saab samasuguse kandevõime juures kasutada veidi õhemat kivi:

• Graniit 40–60 mm – kõnnitee, terrass, dekoratiivala.
• Graniit 60–80 mm – eramaja sissesõidutee, ajaloolised vanalinna alad.
• Graniit 80–100 mm – raskema liikluse alad, esindusrajatised.

Graniittänavakivi tarnitakse Eestisse peamiselt Soomest, Hiinast, Indiast ja Skandinaaviast. Hinnaklass paigaldatuna jääb 42–95 €/m² vahele. Vt graniidist tänavakivi paigaldus hind ja graniit tänavakivi vs betoonkivi hinnavõrdlus.

Klinkertänavakivi – mille poolest erineb?

Klinkertänavakivi on põletatud savist toode, mis on betoonkivist tihedam, kuid lihtsama keemilise koostisega kui graniit. Klinkri paksused on tavaliselt 45 mm (kõnnitee), 52 mm ja 71 mm (sõidutee). Klinkri eluiga ulatub 80–100 aastani, kuid see on betoonkivist 2–3 korda kallim. Vt ökoloogilise sillutise võrdlus ja klinkerkivi vs tänavakivi võrdlus.

Korduma kippuvad küsimused

Seotud artiklid