Kvaliteedikontroll vastuvõtmisel — viis põhipunkti

Sillutuse vastuvõtmine on hetk, kus tellija allkiri tähendab maksetähtaja käivitumist ja garantii alguskuupäeva. Just sel päeval — mitte kuu hiljem — tuleb kontrollida viis põhipunkti: nivoo 3 m latiga (lubatud hälve ±5 mm), kalle (vähemalt 2%), vuukide laius (3–5 mm), kivide stabiilsus vibroplaadi all ja sademevee tegelik äravool veeloputusega.

Miks vastuvõtmine on kriitilisem kui paigaldusprotsess ise

Sillutuse paigaldus on töövõtja vastutus, aga vastuvõtuakt on tellija vastutus. Kui kirjutad alla "tööd vastu võetud märkusteta", siis hiljem ilmnevate defektide puhul on tõendamiskoorem sinul — pead näitama, et defekt ei tekkinud kasutamisest, vaid oli olemas üleandmise hetkel. See tähendab vaidlust, ekspertiise ja kuude pikkust kirjavahetust.

Standard EVS 901-3 "Teehoiutööde tehnoloogiad. Osa 3: Kivi- ja kõnniteekatted" annab konkreetsed tolerantsid, mida saab kontrollida lihtsate vahenditega. Meie 2021. aastast tegutsev meeskond Balcon Grupp OÜ-st teeb iga objekti puhul kõigepealt iseseisva vastuvõtukontrolli ja parandab puudused enne, kui tellija kohale tuleb — sellepärast on meie 2-aastased garantiijuhtumid harvad ja peamiselt aluse, mitte paigalduse põhjusel.

1. Nivoolaud — ±5 mm 3 m peale

Esimene ja kõige objektiivsem test: pane 3-meetrine alumiiniumlatt sillutisele ja mõõda kõige sügavam tühimik latist pinnani. Lubatud hälve on ±5 mm — see tähendab, et latt võib kõikuda kuni 5 mm üles või alla, aga mitte rohkem.

Kontrollkohad: vali vähemalt kuus erinevat punkti — kaks sissesõidu juures, kaks keskel, kaks äärekivi ääres. Eriti tähtis on kontroll piki kallet — koht, kus vesi peab voolama, ei tohi olla "lainetav". Kui leiad ühe lainetava ala, ära lepi seletusega "see tasaneb ajaga" — sillutiskivi paigaldus ajaga ei tasane, vaid muutub veelgi ebatasasemaks tihenduse all.

2. Kalle — vähemalt 2%, mitte üle 5%

Kalle on see, mis otsustab, kas sinu sissesõidust saab talvel uisuväljak. Minimaalne pikikalle on 2% (2 cm meetri kohta), eelistatult 2,5–3%. Üle 5% muutub libe kivipind talvel ohtlikuks — sellest oleme põhjalikult kirjutanud artiklis sissesõidu kalle ja libisemine.

Mõõtmine käib digitaalse vesiloodi või lihtsa veelood + linnuriga. Pane veelood pinnale sõidusuunas, mõõda kõrguste vahe punkti A ja B vahel, jaga vahemaaga. Näide: kui 5 m peale on kõrguste vahe 12 cm, siis kalle = 0,12 / 5 = 0,024 ehk 2,4%. Kontrolli kahte suunda: piki- ja külgkalle, sest vesi peab voolama ühte, mitte mõlemasse suunda.

3. Vuukide laius ja täidetus

Vuukide standardlaius betoonkivi puhul on 3–5 mm, looduskivil 5–10 mm. Mõõda kahvliga (joonlauaga), võta vähemalt 10 mõõtmist üle kogu objekti. Liiga kitsad vuugid (alla 2 mm) tähendavad, et kivid pole vibrolauas vajalikku ruumi laienemiseks ja servad murenevad esimese 6 kuuga.

Lisaks laiusele kontrolli vuugitäide: vuukidesse peab olema sisse vibreeritud kvartsliiv 0,1–2 mm fraktsiooniga, mis ulatub vähemalt 2/3 kivi kõrgusele. Liiga madal vuugitäide tähendab, et kivid saavad külgsuunas liikuda — ja sellele järgneb mustri lahkumine paari kuuga. Sellest, kuidas mustrid ja segud käituvad pikemas perspektiivis, oleme kirjutanud artiklis tänavakivi mustrid ja segud.

4. Stabiilsus — kontroll vibroplaadi alt ja kandadega

Stabiilsuse test on lihtne: kõnni objektil kandadega, lükka jalgu. Ükski kivi ei tohi vajuda, liikuda või "klõpsata" naabri vastu. Eriti aldid liikumisele on äärekivi vastu paigaldatud reaservad ja sissesõidu äärealad, kus auto rattad pööravad.

Kui üksik kivi vajub kandakõnnil isegi millimeetri, on tegu paigaldusvigaga aluskihis — mitte kosmeetilise probleemiga. Kvaliteetne paigaldaja teeb sellest objektist üks levinumaid vigu ennetava töö juba paigaldamise ajal, mitte vastuvõtu ajal.

5. Sademevee test — 10 l ämber vett

Viies, sageli unustatud test on kõige otsesem: vala 10 l vett sissesõidu kõige kõrgemast punktist alla ja jälgi, kuhu see voolab. Vesi peab ühtlaselt jõudma kanalisatsiooni resti, äravoolurenni või muruäärde — mitte koguma lompideks keset sissesõitu. Üksikud minilõmbad läbimõõduga alla 30 cm ja sügavusega alla 3 mm on lubatud, aga lompid suuremad kui A4 leht või sügavamad kui 5 mm on defekt.

Kontrolli ka, kas vihmaveerennide ja sillutise liitumiskohad on tihedalt täidetud. Tüüpiline viga: rennist veidi kõrgemal kivi, mille all vesi voolab betooni alusele ja sealt edasi vundamendi alla. Selle leiad ainult veetestiga, mitte visuaalselt.

Mida teha, kui defekt avastatakse

Ära allkirjasta puhast vastuvõtuakti. Sammud:

• Fikseeri kirjalikult — defekt, asukoht (näiteks "sissesõidu vasak külg, äärekivi nr 12–18"), mõõtude tulemus (näiteks "lainetus 11 mm 3 m latiga").
• Pildista — vähemalt kolm fotot iga defekti kohta, üks koos mõõtevahendiga (latt, mõõdulint).
• Märgi vastuvõtuaktil "vastu võetud puudustega" — mitte "vastu võtmata", sest see lükkab edasi ka selle, mis on korras.
• Lepi kokku parandustähtaeg — tavapäraselt 14–30 päeva. Kuni paranduseni jääb 10–20% kogusummast kinni.
• Korralda järelvastuvõtt — samade testidega, mille tulemus läheb uude akti.

Mainekas paigaldaja võtab defekti rahulikult vastu ja parandab ilma vaidluseta — see on osa ametist. Kui paigaldaja keeldub või venitab üle 30 päeva, siis on aeg küsida sõltumatu ekspertiisi (ehituskontroll, hind 300–600 €) ja vajadusel pöörduda meie poole järelpaiganduse jaoks.

Vastuvõtmise kontroll-leht (prindi välja)

Kui kõigil seitsmel real on "OK" — kirjuta puhas vastuvõtuakt alla ja maksa lõpparve. Kui kasvõi üks rida on defektiga, fikseeri see akti.

Korduma kippuvad küsimused

Seotud artiklid